Kahekümnes

Tere tulemast tagasi, kadun'd sõber!

Tartusse on kevad jõudnud. Mitte kalendri järgi, mitte Selegltnägijate Kristi või Sergei sõnutsi ja küttearvad ka kevadet veel ei kajasta. Samas on mitmeid märke, mis kogenud linnaelanikule, silma ja kõrva jäävad.

Näiteks linnud - Õnne tänaval on taaskord ventilatsioonitoru varblastest umbes. Ma mäletan, et kui hommikul kauem magada tahtsid, siis pidi vähemalt ühe paari susse voodi juures hoidma, et nendega iga poole tunni tagant vastu toru visata. Selle tulemusena varblased lendasid välja ja istusid viisakalt 20 minutit kuni pool tundi kase otsas kuni jälle oma haruliste varvastega ja kobakate kapjadega torusse laamendama ronisid.
Sel aastal on lisandunud veel üks märk - töö juures on mingid häälekad linnud kuskile trepikotta pesa teinud (või hängivad niisama) ja siutsuvad. Akna taga on lumehanged, aga sisekoridorist kostab linnulaulu!

No ja siis muidugi sina, mu kallis kevadekuulutaja, saabud täna Tartu linna rõõmustama ja oma lillelise iseloomu ja särava naeratusega meie halli kevadet valgustama.

Kohtumiseni,
Piia

Üheksateistkümnes

Eheheheiiii!!!!

Aim bäkk. Piia, sul oli õigus! Ekslesin lahtise jalaluumurruga kaks nädalat Kopli liinidel ja otsisin avalikku internetipunkti, et sulle teada anda, mis toimub. Huvitava kokkusattumusena plahvatas ka mu sülearvuti vooluadapter samal päeval kui ma pea ära lõin. Vaatasin järelejäänud akumahu pealt Survivorit ja enne kui ma arugi sain, andis läpakas lõplikult otsad. Seetõttu ei saanudki ma kasutada Põhja-Tallinnas vohavaid tasuta wifi alasid ning lugesin selle asemel hoopis nende nädalapäevade jooksul vähemalt 14 raamatut läbi. Libastusin õnneks täna hommikul uuesti ja mu mälu taastus. Järjekordse huvitava kokkusattumuse näol jõudis Suurbritanniast kohale ka minu uus vooluadapter, mille ma ilmselgelt meeltesegaduses tellida olin lasknud.

Oh, Piia! See oli kole! Sellist ühiskonnast isoleeritust ei sooviks ma isegi kõige hullemale vaenlasele. Olen alati olnud suur raamatusõber, aga pärast esimest naabrilt varastatud internetita nädalat olin ma omadega täiesti läbi. Nappidel unetundidel visklesin ma külma higiga kaetult voodis ja nägin košmaare, kus minu Mafia Warsi mob-family oli mind hüljanud ja paljaks röövinud ning pooled feissbuki sõbrad kustutasid mind oma sõbralistist. Tunneli lõpus ei paistnud ühtegi valguskiirt. Ma ei suuda siiani uskuda, et see õudus on nüüd lõpuks mööda saanud ja ma võin taaskord internetis oma aega ja potentsiaali raisata. Ohh - õnn on libu ja ma maksin talle hästi.

Mul on väga kahju, et ma selle aasta presidendi vastuvõtule ei jõudnud. Kuna sina laupäeval telefoni vastu ei võtnud ja Onuanton mulle õhtul kella viie ajal ibukast läbiimbunud häälega mobiilitorusse vastuseks ainult korises, järeldan ma, et oli väärt pidu. Minuni on jõudnud ka kuuldused, et kõik kaitsesid üksteise au ja õhtu sisaldas ka verd, kilde ja pisaraid. Ohh, slava pogu. Mu vaesed vanad väsinud silmad on õnnetud, et see neil nägemata jäi.

Häid uudiseid on ka. Paistab et maksuamet tunnistab viimaks ometi oma viimaste aastate vigu ja kompenseerib need hästi. Selle tõttu rikastun ma selle nädala lõpus nagu Naistelehe aastahoroskoop viimase kümnendi lõpus ka lubas. Kavatsen esimesel võimalusel kodulinna väisata ja Põhja-Eesti paese ja lumest ligase pinna hüljata. Loodan vaid, et eelmine nädalavahetus ei tekitanud kellelegi teist jäädavaid kahjustusi ning olete valmis minuga paar õlut jooma. Ilmselt oled sa viimastel nädalatel suurest kurbusest ja igatsusest minu järele oma koduse alkoholivaru juba hävitanud, nii et oleme sunnitud UG salmiakkivarudele päkad silma ajama.

Kirjutaks veel, aga internet on niiiiii suur ja lai ning ma pean oma FB asjad joonde saama, rääkimata sarjadest. Anna teada, kui sa oled mulle mu kehavigastused ja muud läbikukkumised andestanud ning nõustud mind reedel võõrustama. Ma loodan, et seekord ei pane sa mind laupäeva hommikul oma korterisse luku taha ja ei sõida skandinaaviasse suusatama.

Hugs and kisses,

Nadja

Kaheksateistkümnes

Tere Liis,

..või peaksin äkki kirja hoopis endale adresseerima. Nagu Muhv. Kuna sa mu eelmisele kirjale ei vastanud, siis ma hakkasin muretsema ja pärast pikki unetuid öid väherdes ja mõeldes erinevatele põhjustele, mis küll võisid takistada sul mulle kirjutamast, jäi sõelale kaks varianti:
1. sa oled töölt koju tulles õnnetult kukkunud, jala murdnud, jääpurikaga piki pead saanud ja elad nüüd koos Kopli parmude ja mälukaotusega. Lombakalt.
2. sul pole lihtsalt midagi öelda.

Arusaadavatel põhjustel ma seda teist varianti usun vähem ja seetõttu otsustasin blogi elushoidmise eesmärgil Muhvi kombel endale või siis teistele blogijälgijatele kirjutada. Pühendustega mudiugi sulle, aga ma ei usu, et teil seal liinidel interneti levi on.

Niisiis:

Täna on suuremat sorti pidupäev ja rahvapüha, sest õhtul on Presidendi vastuvõtt ja beenem ball. Soeng on mul juba peas muide. Kätrin tegi. Kleit on riidepuu peal ootamas. Ma olen Grey anatoomiast, House'st ja teistest praktiliste meditsiini õppematerjalidest näinud ja kuulnud, et mälukaotused võivad olla selektiivsed. Näiteks, et sa oled kõik muu ära unustanud, aga selline tähtsündmus nagu Rokiklubi Presidendi Vastuvõtt on loomulikult ikka meeles. Igaks juhuks panen sulle ka kleidi valmis, et kui sa peaksid kella kaheksa paiku mu ukse taha jõudma, on sulle koha piduriie selga anda. Ja ära selle murtud jalaluu pärast muretse - sa oled ikka oodatud. Ka lombakana.

Enne põhiüritusele jõudmist on mul vaja veel väisata kultuuriaasta aunimetuste üleandmise tseremooniat. Pidulikul lainel kulgeb täna see päev.

Muust elust-olust niipalju, et siin tuiskas päev otsa hullunult. Isegi mul oli raskusi tööle jõudmisega. Nähtavus ei olnud piisav, et üle platsi paistaks. Ja siis seda veel, et ma kuulsin, et kõik jääteed on suletud....

Tervitades,
Piia

Seitsmeteistkümnes

Tere, Liis!

Meie reis on siiamaani täiesti suurepäraselt kulgenud. Sujub!
Ma ei oska midagi muud kirjutada. Aga mõtlesin, et annan teatepulga üle.
Saad mind vähemalt siin kirjuda.
Et laisk ja värdjas ja väljamaal.

(see tuli nagu luuletus)

Ahjaa:
!

Norra inimesed on veidrad:
*internetti nad ei anna inimestele
*saunale on temperatuuripiiraja pandud 75 kraadi peale
*noad on nürid ja lõikavad ainult näppe
*neil on suusahüpete muuseum

Sinu,
Piia