Tere tulemast tagasi, kadun'd sõber!
Tartusse on kevad jõudnud. Mitte kalendri järgi, mitte Selegltnägijate Kristi või Sergei sõnutsi ja küttearvad ka kevadet veel ei kajasta. Samas on mitmeid märke, mis kogenud linnaelanikule, silma ja kõrva jäävad.
Näiteks linnud - Õnne tänaval on taaskord ventilatsioonitoru varblastest umbes. Ma mäletan, et kui hommikul kauem magada tahtsid, siis pidi vähemalt ühe paari susse voodi juures hoidma, et nendega iga poole tunni tagant vastu toru visata. Selle tulemusena varblased lendasid välja ja istusid viisakalt 20 minutit kuni pool tundi kase otsas kuni jälle oma haruliste varvastega ja kobakate kapjadega torusse laamendama ronisid.
Sel aastal on lisandunud veel üks märk - töö juures on mingid häälekad linnud kuskile trepikotta pesa teinud (või hängivad niisama) ja siutsuvad. Akna taga on lumehanged, aga sisekoridorist kostab linnulaulu!
No ja siis muidugi sina, mu kallis kevadekuulutaja, saabud täna Tartu linna rõõmustama ja oma lillelise iseloomu ja särava naeratusega meie halli kevadet valgustama.
Kohtumiseni,
Piia
No comments:
Post a Comment