Kallis Nadja, kirjutangi sulle nüüd esimest korda.
Tahtsin igaks juhuks üle küsida ja veenduda, et sa ikka tervelt Tallinna tagasi jõudsid. Nagu S.U Sherlock juba teadis rääkida - ei ole kerged need Tartu nädalavahetused. Juhul kui sul juppide kokkupanemisega raskusi on, siis võin sulle siitkaudu oma juppe laenata.
Näiteks on mu eredalt meeles kuidas ma sulle Suurde-Kaarde järele tulin. Andku elanikud andeks, et ma tuututasin, aga olukord oli erakordselt sarnane usalaste perefilmidele, kus üks lapsevanem pärast lahutust võsukesi "oma nädalavahetuse" jaoks peale tahab võtta. Ja nendes filmides oma järjekorda ootavad lapsevanemad alati tuututavad!
Siis mulle meenub üsna kummalisevõitu laulupidude ja vennaskonna repertuaariga juutuubi-disko. Eriti armas oli kallis kolleeg pealinnast, kes siis kui ta enam tantsida ei jaksanud ja jalad alt vedasid, selili vaibale viskus ja meeleheitlikult (peaaegu muusika taktis) oma jäsemeid siputas. Vaatepilt pani fraasi "vertikaalselt võimekas" minu jaoks täiesti uude valgusesse.
Siis võin veel öelda, et õues käimisest ja UG'st ma nii palju mälukilde koju kaasa ei toonud ja neid seiklusi ei saa sinuga, kallis sõber, jagada.
Ole siis tubli ja kirjuta mulle ikka
Tervitades
Piia
No comments:
Post a Comment