Monday, November 30, 2009

Kümnes

Kallis Piia!

Kirjutan Sulle viiendat korda ja kiiremini kui tavaliselt. Kohviülekas. Oma igerikku kaastunnet olen ma juba avaldanud. Nagu Sa tead, ei oska ma tänu oma sotsiopaatlikele kalduvustele seda mitte kuidagi ametlikult sõnadesse panna. Aga Sa ju tead, et mul on kahju, ja see loebki. Et ma nüüd ei hakkaks kohatut nalja viskama ja asja hullemaks ajama, nagu alati, siis räägin parem, kuidas mul läheb ja viskan ehk veidi koh(tl)ast nalja.

Nagu Sa tead, murdis seakas meid kõiki pärast minu viimast Tartu visiiti. Teatan rõõmuga, et juba on parem ning palavik on lännu. Käisin isegi pesemas ära. Muuhulgas olen nüüd ca viis kilo kergem ja kõvasti vähem rähmakas. Suitsuandur hakkas just piiksuma. Nii minutilise intervalliga. Eeldasin, et see on peen vihje ja avasin üle nädala aja korraks akna. Haiguselehk läks õue ja hapnikku tilkus veits tuppa juurde, aga raisk piiksus ikka. Kuna ühtegi tooli mul ei ole, siis turnisin siin just kolme raamatukasti otsas. An accident waiting to happen. Ma ei pidanud taaskord oma erakordsetes võimetes pettuma - tegin koos pihku jäänud suitsuanduriga medaliväärse akrobaatilise pirueti ja kukkusin poolspagaadis printerisse. Ära muretse - printer jäi terveks ja raamatukastid kenasti püsti. Komberdasin oma rebenenud reielihastega püsti ja hakkasin anduri patareid välja kiskuma. Tollele ÜLDSE ei meeldinud ja juba hetke pärast kõlas üle maja tõsine udupasun. Õnneks sain käppelt patarei välja. Minu uued naabrid on kindlasti rahul. Ma ju märatsen ainult ülepäeviti.

Muidu on mul siin täiesti tore. Vanaema on hästi heldeks läinud ja lubas mulle pesumasina osta. Nagu Sa juba tead lasi ta emal mulle uue jope soetada - and i quote - "et Liis mehele saaks". Nagu ma aru saan, siis näen ma muidu "liiga kalts välja". Ketsid ja püksid ei ole tõepoolest ühele noorele neiule sobilik kostüüm. Ma oskan ainult järeldada, et pesumasin on üks järjekordne samm tema kuri-geniaalses plaanis endale lapselapsi hankida, kuigi ma olen ju korduvalt toonitanud, et ta peab ootama, kuni mu 13-aastane õde nendega maha saab. Pesumasinat on siiski vaja, nii et ma esialgu annan kuradile sõrme ja hoian pöidla pihus, et plaan läbi ei lähe. Ptüiptüiptüi.

Aga ma nüüd lähen ja valin selle masina välja. Kui ma tulen, siis võtame pitsi. Võibolla isegi kaks.

Hugs and kisses,
Nadja

No comments: