Seitsmes, kui ma ei eksi.

Tere Liis,

Olgugi, et me veetsime nädalavehtuse koos, tahaksin Sulle sellest ikkagi rääkida. Teades Sinu mälu ja wandering-off võimeid. Ühesõnaga ma käisin Sul laupäeval külas, kui sa tähele ei pannud.

Tulin bussiga Tartust, siis linnaliinibussidega bussijaamast, lõpuks jala Kelmiküla peatusest. Bussisõit Tallinnasse oli juba päris meeleolukas. Sain endale pinginaabriks Hannese, kelle enese vaoshoidmise võime oli ilmselgelt võrdelises seoses kaasas oleva Jägermeistri kahanemisega. Algul rääkis ta minuga raamatutest, siis tahtis kõiki tervitada, kellega ma telefonis rääkisin ja lõpuks tundis ta vastupandamatut kihku sikutada enda ees istuvat meest kõrvadest. Tuleb tunnistada, et kodanikul olid tõesti erakordselt suured ja lihavad kõrvad, aga see ei õigusta siiski füüsilist sekkumist.

SÄUK'is (Sinu ässas uues kodus) pakkusid mulle kohvi, mis maitses suurepäraslt. Ma näen nüüd unes taimeriga kohvimasinaid. Imelised asjad on need tõepoolest. Minu unenägudes on kohvimasinal peale taimeri ja imelise kohvilõhna veel ka hell ja õrn hääl, mis hüüab hommikuti köögist magamistuppa, et alanud on uus ja ilus päev. Ja päev ongi igakord uus ja ilus. Sellessuhtes, et uus on ta praegu ka igal hommikul, aga minu praeguses taimeriga kohvimasinata elus ei ole need hommikud miskipärast alati ilusad.

Edasi läksime üle lumise Toompea ja mina kui maatüdruk sain tutvuda Vabariigi au ja uhkuse - uue Vabaduse väljakuga. Tore lage plats oli, ühes nurgas säras televiisoriekraan, teises ei säranud vabadussammas. Kõik on tasakaalus, ütles minu maastikuarhitekti pilk. Kõige olulisem asi, miks ma väljakule minna tahtsin, oli ikkagi see klaasiga kaetud auk Harju tänava alguses. Targad mehed mõni aeg tagasi raadios rääksiid, et kui hästi vaadata, siis peaks müüride vahel olema Ivan Orava jalgu näha. Ilmselt ma ei osanud vaadata, sest minu meelest oli seal ainult tolm ja kivi ja ühtki paari krimpsus vanamehejalgu ma ei näinud.

Edasi tuli RockStars baar, mis algul näis väga võluv, aga kui jalgpallifännid (vist Flora, sest ma sain aru, et Nõmme Kaljus pidid nende arusaamade kohaselt peded olema) lärmamisega hirmus hoogu läksid, siis hakaks veidi kõrvadele. Selle vastu aitas samas lauajalkaturniiri algus. Neil vist selles spordis nii palju õnne ei olnud, sest "Tal-lin-na Flo-ra" hõiked jäid järjest harvemaks ja lõpuks sumbusid sootuks. Tahaksin siinkohal öelda paar õpetussõna neile inimestele, kes peale Liisu veel seda kirja lugema juhtuvad - ära kunagi usalda inimesi, kes saabuvad turniirile täpselt registreerumise alguseks, panevad enne õlu ostmist nimed kirja ja hoiavad üldiselt kuni turniiri alguseni madalat profiili - isegi kui nad on naised! Eriti kui nad on naised!!! Niisiis me võitsime. Palju õnne, Liis - RockStarsi tšempion!

Levikas oli täiesti umbes nagu isegi ilmselt Sina tähele panid. Nii paljusid inimesi korraga ignoreerida ei õnnestu isegi Sul. Igatahes õnnestus mul ka see vahva urgas oma silmaga üle pika aja üle vaadata ja siis tuli juba uneaeg. Enne uneaega muidugi sigarett või paar, sest maailma asju oli vaja arutada.

PS! Palun vabadnust tekiröövi pärast. Õnneks on SÄUK'is soe ja Sa ei külmetanud.

Tervitades

Piia