Viies

Kallis Liis,

seekord saad sa alustuseks otsereportaaži. Meil on köögis veinitööstus. Runn kükitab keset põrandat ja vaatab punnis silmadega kuidas vein vooliku kaudu ühest veinipunsust teise voolab. Eesmärgiks on settest ja sadest lahti saada. Seejärel läratame uude punsusse suhkruvett juurde ja hoiame pöidlaid, et kogu kraam uuesti mulksuma hakkaks. Siiri on muidugi oma eelmise aasta väljalaskega kõrged standardid seadnud ja ma kahtlustan, et R-Plaza ploomieksperiment võib sellele alla jääda, aga lootust, et purju teeb, on küll. Mulle tundub, et ma jään ainult lahtisest punsust tulevate aurude käes praegu purju. Runn siin väidab, et üle 15 kraadi ei ole võimalik koduveini sisse punnitada (pärmseened pidid surema hakkama), aga ma kahtlen, et kas mitte loodusseadustel ei ole seekord meie koduveinitööstus kahe silma vahele jäänud ja siin on tegu kuskil 30 vollise vikatiga. Mäletad tikripeeti? Hirm poeb nahavahele.

Väike meenutus ka halloweenist, mis on väga tore ja absoluutselt ebanõme püha. Võimalik, et raeplatsile jäetud kõrvitsad leidsid uue koha Trehvi kandis, sest sinna olevat laupäeva öösel kõrvitsalaternaid ilmunud. Hea teada, et järgmistel aastatel, kus me seda toredat ja absoluutslet ebanõmedat püha jälle peame, võime arvestada, et kõrvitsad oskavad jalad alla võtta ja omapäi mööda linna hullama minna. Mulle meeldib!

See kõrvits, mida me Laurile hoidsime, on siiani sahvris alles. Peaks otsima saumiksriga sõpru ja tegema kõrvitsasuppi, et saaks emale öelda, et me kogu väärt kraami ikka ära ei visanud. Tal oli kuuldes, et me kõrvitsasisust midagi mõistliku ei tee, selline toon hääles nagu kõik pingutused minust asjalikku inimest kasvatada on kolinal rentslist alla jooksnud. Vanaemale ei julge toimunud toiduraiskamisest iitsatadagi.

Nii, aga nüüd on aeg minna lehtrit hoidma, sest voolikust on peenem kraam uude punsusse nirisenud ja põhjapaksust võtta, mis võtta annab!

Heade soovidega,
Piia