Tuesday, January 12, 2010

Viisteist ja pool

Tere taas!

Mul oli väga tihe hariliku igava tööinimese nädalavahetus, mis oli täis intensiivset ja sportlikku vaba aja veetmist ning muud väikekodanlikku nagu shoppamine ja autoavariid.

Reede:
Megazone'i laserilahing oli superäge - ärgu tulgu enam keegi mossitama, et tüdrukute tiimis peab olema. Meie väiksed sinised suslikud võidutsesid punaste ja kollaste võistkondade üle sajaga. Sajaga! Tooksin Sulle siinkohal ära need punktid, mis meid võiduni viisid:
* Me (hoolimata top score'st) ei ole väga head laskurid ja tänu sellele ei saanud ka omadele nii palju pihta kui teised. Dakil õnnestus näiteks ka ise-ennast õlga lasta. Tase.
* Meie vastased (kollane võistkond vist) laskis õhku iseenda baasi, mida oleks pidanud tulihingeliselt hoopis kaitsma ja sai kolinaga miinuspunkte.
* Meie ridades oli väike habras neiu, kes sai üleüldises arvestatuses (k.a igasugused sõjakooli sõjardid) esimese koha ja suurima punktisumma! Elagu.

Reede õhtu möödus peol ja baaris nagu igavad tööinimesed tavatsevad teha. Lips lõdvaks ja nina viltu ühesõnaga. Ma isiklikult pidin lahkuma UG'st peale seda kui ma enam oma luksumist lõpetada ei suutnud.


Laupäev:
Päev kulus ära nagu ei oleks olnudki. Suutsin veeta 3 tunnikest Lõunakeskuses - see ei ole hea märk. Õhtu kohta niipalju, et "Inglorious Bastards" on täiesti hea film.

Pühapäev:
Käisime Runniga Kuutsemäel kelgutamas - lumelaudadega. Mõlemal esimene kord ja vigastused annavad iga päevaga järjest rohkem tunda. Läbivaid ja püsivaid ei ole, aga kõige selle kukkumise peale mõned sinikad ikka. Alguses tundus nagu oleks kergelt pääsenud, aga Runnil valutab nüüdseks selgroog ja mul õlavars. Kokkuvõtteks ma arvan, et see on õpitav kunst - see lumelauatamine. Samas ei tekkinud mingit tahtmist oma suuski lauakomplekti vastu vahetada ja Norras kavatsen kindlasti vana ja läbiproovitut kasutada. Ja nautida! Ma väga ootan juba... nagu keskklassi tööinimesed ikka ootavad oma talvist suusapuhkust Skandinaavias.

Kuutsemäelt tagasi sõites õnnestus mul teha elu esimene avarii (teine, kui arvestada ka ilma lubadeta juhtunut, aga seda korralikud ja viisakad tööinimesed muidugi salgavad). Uisutasin sujuvalt (see on oluline kuskjurues, sest olin juba päris pikalt pidurdamisega tegelenud ja ABS mürises ka juba mitu mitu head aega) ühele volkswagenile tagant sisse. Pikivahe kuskil 15 m, kiirus max 30km/h ja auto ei jäänud ikka õigel ajal seisma. Väga libe ja alla-mäge oli muidugi ka. Volkswageni juht oli kuri, aga tema autoga ei juhtunud suurt midagi - paar värvikriipsu stangel. Meie auto hakkas igatahes kõige selle peale kohe suure hooga mossitama ja tõmbas kogu esistange kortsu ja katki. Lisaks sulges Tupsu ka oma kõrvalistuja poolse silma ning hülgas "Ford" märgi ninal. Olen täna väga paljude värvikate autolammutusonudega rääkinud teemal "uus tuli".

Vot sellised jutud ja teemad siis seekord.
Väga "harju keskmine täiskasvanu nädalavahetus" oli mul...

Lähen katsun midagi korraldada, et veidi huvitavamale rajale tagasi saaks. Teeks kotlette või midagi...võib-olla on minu jaoks lootus juba kadunud.

Hoia sina vähemalt lippu kõrgel,

Piia the bourgeois

1 comment:

Anonymous said...

Taname huvitava blogi